E-ITSPEA 15: Eetika ja IT
Google eetikakoodeks. Koodeks, mida analüüsin on saadaval siin: https://abc.xyz/investor/other/google-code-of-conduct/ Erinevate ettevõtete eetikakoodekse lugedes tunduvad need algul väga sarnastena. Üldised normid ja väärtushinnangud maailma mastaabis kipuvad ju sarnanema ja ettevõtted peavad edu saavutamiseks neist lähtuma. Google koodeks eristus minu jaoks oma lihtsuse ja aususe poolest. Lisaks tavapärasele väärtuste lahtikirjutamisele sisaldas see ka kohati loogiliste käitumisnormide seletamist,…
E-ITSPEA 14: Suur Vend
Mõned aastad tagasi pidasin riikide jälgimissüsteeme pigem ulmevaldkonnanaks. Vähemalt sellisel moel nagu neid kõige äärmuslikemal juhtudel kirjeldati. Inimesed, kes oma arvutikaameraid teipisid, tundusid rohkem paranoiliste vandenõuteoreetikutena. Tol ajal jõudis minusugusele arvutivõhikutele teema tõsidus läbi tõsielul põhinevate filmide nagu Snowden. See oli hea algus, et asja edasi uurida ning hiljem oma arvuti kasutamist kohandada. Viimase poole…
Punktkirjamonitor
Punktkirjamonitor on elektro-mehhaaniline seade, mille eesmärk on asendada tavalist monitori nägemispuudega inimeste jaoks. Esimesed Braille kuvarid ilmusid välja juba 1970. keskel. Ometi on seadmete hinnad endiselt väga kallid. Kuvar edastab infot Braille ehk punktkirjas. Punktkiri on üldiselt 64 erineva kirjamärgiga keel, mida edastatakse sõrme all tuntavate punktikestega. Kurttummadele on see ainuke teksti vastu võtmist võimaldav…
E-ITSPEA 12: Kasutatavus
Kasutatavus on tänapäeva maailmas oluline aspekt ükskõik, millise rakenduse loomisel. Jakob Nielsen sõnastas kasutatavuse komponendid järgnevalt: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus, rahulolu ja kasulikkus. Nende aspektide põhjal analüüsin kahte kasutatavuse näidet veebist. Neti Neti.ee oli minu lapsepõlves loomulik pilt kui avasin brauseri. Teist võimalust ei olnud. Kui vaadata Nielseni kasutatavuse näitajaid siis tundub kõik hästi olevat,…
E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid
SKAIS2 – Eesti kalleim IT-projekt SKAIS on sotsiaalkindlustusameti infosüsteem. Tema esimene versioon valmis aastal 2000. 2011 alustati SKAIS2 ettevalmistusetega. Kosemudelil stiilis arendatava projekti saaga on aga veninud tänaseni. Esmalt 5 miljonit maksma pidanud projekt on läinud maksma 23 miljonit. See on hea näide kosemudeli puudustest, kuigi sellistes tingimustes on iga arendusmudeliga keeruline hakkama saada. Ebaühtlase…
E-ITSEPEA 10: Hacker-HOWTO arvustus
Eric S. Raymondi kirjutatud niiöelda häkkeri käsiraamat annab põhjaliku ülevaate tema eeldustest ühele õigele häkkerile. Uurides autori tausta on arusaadav, miks just tema on inimene, kes on pädev sellist asja kirjutama. Olgugi, et kirjutis oli väga põhjalik ja sisukas, jäid mulle ebaselgeks teose sihtgrupp ja algaja häkkeri jaoks seatavad eesmärgid. Kirjutis on mugava struktuuriga. Peamiste…
E-ITSPEA 9: IT juhid
Hea juht on mitmekülgne ja omab vähemalt mingil määral igat sellist omadust nagu: leader, communicator, coach, mentor, change agent, power broker. Siiski on mõned väga edukad juhid silma paistnud ühele omadusele eriliselt rõhku pannes. Siin paar näidet. Kim Stevenson – communicator. Kim on olnud IT poole eest vastutav sellistes ettevõtetes nagu NetApp, Lenovo, Intel, IBM,…
E-ITSPEA 8: Proff ja harrastaja
Milline omadus võiks kõige enam eristada “proffi” sama eriala “käsitöölisest”? Professionaali ja harrastaja mõisteid ja nende erinevusi saab käsitleda väga mitmel moel. Mingil elualal tegutseja niiviisi liigitamisel on määrav panus oma töösse. Seetõttu on minu arvates kõige parem eristada kahte sellist tegelast just pühendumuse järgi. Pühendumus näitab kui suurel määral inimene panustab ja on valmis…
E-ITSPEA 7: Copyleft
Copyleft on litsentsivalikul oluline tegur, kuna määrab ära, milline hakkab välja nägema tehtud vara järgnev areng. Tugevate copyleftide korral viiakse kõik järgnevad tööd sama litsentsi alla. Nõrgemate korral saab tuua erandeid ja kasutada ka töös ka teistsuguste litsentsidega komponente. Mitte-copyleft litsents varast luua isegi ärivara. Tugeva copyleftiga litsentsid- GNU GPL (näiteks Notepad++) Nõrga copyleftiga litsentsid-…
E-ITSPEA 6: Ettepanekud intellektuaalomandi reformiks
Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu “The Case for Copyright Reform” teises peatükis tuuakse välja põhjendatud etteapanekud intellektuaalomandi reformimiseks. Moraalsete õiguste seisukohast ei soovi raamatu autorid muutusi näha. Nende arvates on õige, et autoriks nimetatakse loome õigeid autoreid ning ka minu arvates ei saa siinkohal mööndusi teha. Järgmise mõttena pakutakse välja mittetulunduslikul eesmärgil materjali vaba…
Laen…
Something went wrong. Please refresh the page and/or try again.
Follow My Blog
Get new content delivered directly to your inbox.